“See on parim suvi, mis mul elus olnud on!”
Mu ootused vastasid tegelikkusele. Ma olin tegelikult vaimselt millekski raskemaks ja hullemaks valmistunud, nii et pigem üllatusin positiivselt.
Asjaolu, et iga päev juhtus midagi täiesti uut, mis ahhetama võttis. Eriti aga inimesed, langevarjuhüpe ja Maui reis :)
Neid asju oli päris palju, aga nt langevarjuhüpe ja snorkeldamine...
Et kõik on võimalik! :D
Craigslisti kaudu otsisin päris palju ja käisin muidu enamuses Waikiki restodes ja poodides.
Esimese töö leidsin esimesel päeval, kui otsima läksin, ehk neljandal kohaloleku päeval. See kujutas endast flaierite jagamist. Päris tööks ma seda siiski ei nimetaks. Suve alguses tegin suhteliselt palju selliseid n-ö juhutöid - müüsin ehteid, surnumere tooteid ja seelikuid. “Päris töö” restoranis leidsin augusti alguses.
Mis seal ikka rasket. Harjumatu oli see, et igalt poolt öeldi, et “We'll call you back” ja tegelikult ei helista keegi. Tuleb ise järjepidavalt kohal käia ja ennast meeldejäävaks teha.
Restoranitööga olin ülirahul, töökaaslased olid väga vahvad, palk oli hea ja kõik hoidsid mind seal väga. Äärmiselt tore oli seal töötada.
Võrreldes USA palkadega ei teeninud eriti palju, aga sellest piisas normaalselt ära elamiseks - kuskil 300 dollarit nädalas.
Vaba aega veetsime nii eestlaste kui ka kohalikega. Reisisime ringi, matkasime korralikult, panime pidu, nautisime rannamõnusid :)
Käisime seitsmetunnisel tripil Crouching Lion Loop' is matkamas. Meil oli kahepeale kaasas 0,5 l vett ja jalas plätud, See oli kõige raskem asi, mis ma vist terve elu jooksul tegema olen pidanud, aga see oli seda igati väärt ja ma olen selle üle uhke!
Siiamaani suhtlen nii mõnegi töökaaslasega ja loomulikult teiste eestlastega, kes seal olid.
See minek oli täiesti kindlalt üks parimaid otsuseid, mis ma senini teinud olen ja see suvi oli parim suvi, mis olnud on!
