“Ma ei näe seda mitte ainult kui head elukogemust, vaid parimat otsust, mis ma üldse kunagi teinud olen.. See oli lihtsalt selline seiklus, mida ma isegi praegu ei usu...”
Kõik, mida ma sellel suvel ära tahtsin teha, sai enamjaolt tehtud. Ja rohkemgi veel - enamik seiklustest olid sellised, millest ma ei oleks osanud undki näha.
Meeldejäävaid hetki on nii-nii palju: langevarjuhüpe, suure tormiga öösel rolleritega mägedes trippimine, 6 tundi Subway restoranis istumine ja footlong-võileibade söömine, igasugused öised ujumised ja ringiseiklemised jne jne jne..
Võib-olla ehk see hulgakesi koos elamine oligi vahel raske, sest vajasin mõnikord aega ka üksinda olemiseks. Aga see ei olnud üldse suur probleem, sest iga kell sai mp3-mängija pähe panna, tunnikese rannas istuda ja kõik oligi jälle väga korras.
Kas tegid sellel suvel midagi, mida varem oma elus teinud polnud? Absoluutselt kõik oli minu jaoks uus: alustades sellest, et elasin neli kuud 6 inimesega pisikeses korteris, lõpetades langevarjuhüppe ja öösel rannas magamisega.
Õppisin ennast paremini tundma. Õppisin asju vabamalt võtma. Kindlasti õppisin ka erinevat tüüpi inimestega rohkem arvestama, kuna me kõik olime ju seal 100% erinevad isiksused.
Esimese töö – flaierite jagamise ööklubi jaoks, sain juba teisel nädalal. Töö poes sain peale jaanipäeva. Seega kõik sujus normaalses tempos:P Eriti palju ei käinudki otsimas, sest tööd, mis mul olid, kuidagi ise sadasid kaela. Käisin läbi võib-olla mingi 8 või 9 kohta. Kõige raskem oli tööotsimisega üldse algust teha. Alguses ei saa ju kohe üldse rannast ja basseini äärest eemale :-)
Esimesse kohta sisse astudes süda puperdas, aga samas järgmistes kohtades oli juba täitsa lõbus. Mitte midagi keerulist ei ole. Kui teeksin seda uuesti, siis arvatavasti üritaksin nii kaua peale pressida, et kohe manageri jutule saada, sest miskipärast oli neil alati “kiire”, et tööotsijatega rääkida. Samuti käiksin rohkem kohti läbi.
Flaierite jagamine ööklubi jaoks meeldis mulle väga. Palk oli hea ja töötama pidi vaid paar tundi korraga. Samuti sai palju erinevate inimestega suhelda. Managerid olid ka üliägedad ja tööl sai käia siis, kui ise tahtsid. Töö poes mulle väga ei meeldinud, sest seal pidi üksi olema ja enamik aega oli igav, sest kliente ei käinud ka eriti. Õnneks kestis vahetus ainult 5 tundi ja teised käisid mul tihti külas juttu rääkimas ja nalja tegemas. Mõlemad tööd andsid siiski väga palju häid kogemusi tulevaseks eluks.
Kahe töö peale kokku võib-olla mingi 250-400$ umbes. Kõik olenes sellest, kui palju ma graafikusse pandud olin. Raha üle mõistuse ei tulnud. Jätkus täpselt nii, et süüa ja elada ja ringi reisida. Just nii nagu tahtsin.
Põhiliselt veetsin vaba aega teiste eestlastega. Naljakas küll, et lähed teisele poole maailma ja ikka oled eestlastega. Aga nad kõik lihtsalt olid niii ägedad ja vahvad! Suvel saime justkui üheks suureks perekonnaks, kellega nüüd Eestis suhtleme samamoodi. Nendega koos saidki ette võetud igasugused tripid teistele saartele ja muud huvitavad tegemised:P Kogu see seltskond, kellega seal olime, ja kõik need kohalikud, kellega seal tuttavaks saime, on sügaval südames elu lõpuni.
Reis Kauaile oli vaieldamatult parim asi terve suve jooksul! Sealne loodus, elustiil ja inimesed moodustasid kokku selle tõelise Hawaii. Kõik need rannad, kanjon, pisikesed külakesed, öine muinasjututaevas ja inimtühjas rannas magamine – seda meenutades käivad veel vist 80 aastasena ka külmavärinad üle.
Ma ei näe seda mitte ainult kui head elukogemust, vaid parimat otsust, mis ma üldse kunagi teinud olen. See oli lihtsalt selline seiklus, mida ma isegi praegu ei usu...
