Reisikindlustuse tähtsus minekul Austraaliasse ja mujale

Date: 2011.08.22 | Category: Eesti keel | Response: 0

Järgnevas artiklis selgitame, miks peaks kõik Austraaliasse tööle ja reisima minevad eestlased sõlmima reisikindlustuse ning mida tuleb reisikindlustust vormistades silmas pidada.

Enamike eestlaste jaoks on Austraaliasse ja Uus-Meremaale reisimine imeline kogemus – fantastilised rannad, meeldejäävad elamused ja uued tutvused. Kahjuks peab aga Välisministeerium igapäevaselt tegelema eestlastega, kes on välismaal olles vigastada saanud või haiglasse sattunud. Tihti tuleb tegeleda ka inimeste transpordiga tagasi kodumaale edasiseks raviks.

Juhtumid, kus inimesed pole kaetud tervisekindlustusega, võivad osutuda väga kulukaks ning kaasa tuua pikaajalised võlakohustused. Haiglaravi, meditsiiniline evakueerimine või näiteks surmajuhtumi korral lahkunu tagasitoomine kodumaale võib olla väga kallis. Näiteks Austraalias võib üks päev haiglas maksta ligi 7000$ ning meditsiiniline evakueerimine olenevalt asukohast 75 000$ kuni 95 000$ aga vahest isegi kuni 300 000$.

Reisijad, kes ei ole kaetud kindlustusega, on isiklikult vastutavad meditsiini-ja nendega seotud kulutuste eest. On ka juhtumeid, kus pered on sunnitud maha müüma oma kodu, et tuua oma lähedasi tagasi Eestisse ravile.

Selle artikli eesmärk ei ole kritiseerida reisimist, mis võib olla fantastiline kogemus, küll aga panna mõtlema reisikindlustuse ning ennekõike tervisekindlustuse peale.

Meie seisukoht on, kui te ei saa endale lubada reisikindlustust, siis te ei saa endale lubada ka reisimist.

Õnnetused ning haigused ei hüüa tulles ning eriti sageli esineb neid just reisi ajal, kui ollakse aktiivsed, liigutakse palju ringi ning proovitakse uusi asju. Mõjutavateks faktoriteks on ka näiteks teistsugune keskkond, kus ohte ei osata hästi ette näha. Samuti on näiteks Austraalia puhul ohuks mürgised maod, ämblikud jms, mida Eestis ei esinegi.

Mida reisikindlustuse puhul silmas pidada?

Reisikindlustus võib katta kindlustusjuhtumeid nagu reisi ärajäämine, ravikulud, pagasi kahjustamine, vargus. Kõik oleneb sellest, mida reisikindlustusse valida.

StudentTour müüb koostöös QBE-ga suurel hulgal Austraalia reisikindlustust ning saame välja tuua järgnevad olulised asjad, mida silmas pidada:

1. Füüsilise töö risk – Austraaliasse minejatele ehk üks olulisemaid asju. Kindlustust ostes tuleb kontrollida, kas see sisaldab eraldi füüsilise töö riski, kuna selle puudumisel ei ole tööd tehes juhtunud õnnetused kaetud. StudentTouri QBE noortekindlustuse pakett sisaldab juba automaatselt füüsilise töö riski. Seega, kui plaanid Austraalias või Uus-Meremaal töötada, on see Sulle lausa kohustuslik!

2. Reisitõrkekindlustus – kuna Austraaliasse lendamine ei ole odav, võtavad paljud ka reisitõrkekindlustuse. Üldiselt on lennufirmad oma lendude ärajäämise puhul ise kohustatud sulle uue lennu leidma, kuid kui oled ostnud lennud näiteks eraldi piletitena, oled Sina ise vastutav selle eest, kas jõuad kõikidele lendudele. Näiteks, kui esimene lend peaks hilinema ja sa ei jõua järgmisele lennule, oled ise vastutav hilinemise eest ning lennufirma sulle lendu hüvitama ei pea. Kui sul aga on olemas reisikindlustus, siis see hüvitatakse.

3. Pagasikindlustus – pole midagi ebamugavamat, kui kaotsi läinud või hävinud pagas. Üldiselt on lennufirmadel kohustus pagasile tekitatud kahju korvata, kuid see võib võtta väga kaua aega ja kindlustustega käib asi palju kiiremini. Seetõttu on hea kindlustada vähemalt lendamise ajaks ka oma pagas. Kindlasti loe läbi pagasikindlustuse tingimused, et olla teadlik sellest, mida konkreetselt kindlustus katab.

3. Lisariskid – Palju uuritakse kas peab võtma lisariski kui tegeletakse tennise, jalgpalli, jooksmisega jms. Kindlustusandja seisukoht on, et lisariski pole vaja, kui sellega tegeletakse
harrastuse korras. Küll aga läheb seda vaja teatud spordialade nagu surfi, raftingu jms puhul. Kindlasti tuleks aga seda kindlustusandjalt üle kontrollida.

StudentTouri populaarseim pakett koostöös QBE-ga on olnud:

1. Noorte Eripakett

Kindlustuse kestvus: 182 päeva (pikendamise võimalus 182 päevaks)
Meditsiiniabikindluse hüvitislimiit: 35 000€
Sisaldab füüsilise töö riski
Reisitõrkekindlustuse hüvitislimiit: 500€
Pagasikindlustuse hüvitislimiit: 300€
Hind 155,43€

Huvi korral saad Austraalia reisikindlustust vormistada siit: http://www.studenttour.eu/est/austraalia-reisikindlustus/

Share on Facebook

Viisata töötamine USAs

Date: 2010.12.17 | Category: Eesti keel | Response: 0

Meie käest on palju on uuritud, kas viisavabadusega seoses on võimalik USAs ilma erilise viisata töötada ning mis selle tagajärjed võivad olla. Kordame uuesti üle USA saatkonna poolsed sõnad, et kui te sõidate USAsse tööle, õppima või mingil muul põhjusel, mille eesmärgiks ei ole turism, äri või läbisõit, peate te selleks viisa taotlema. http://estonian.estonia.usembassy.gov/misonvvp.html

Ilma tööviisata töötamine on USAs tõsine rikkumine ning selle kohta pajatame loo lätlastest, kes said õppetunni omal nahal. Nimelt rääkis meie oma Läti tüdruk Ieva loo oma tuttavatest, kes olid pärit ühest väiksest Läti külast ja otsustasid, et lähevad turistiviisaga USAsse ja asuvad seal ilma tööloata tööle. Tänapäeval ei tundu selles midagi väga imelikku, et inimene saab vabalt mööda Euroopat ringi reisida ja alustada tööd vabalt valitud riigis samadel alustel nagu kohalikudki.

Euroopa Liit on vastu võtnud direktiive isegi selle kohta, et pakkuda kolmandate riikide sisserändajatele lühiajalise töötamise võimalust. USAs on võimalused aga endiselt palju piiratumad. Nimelt rääkis Ieva jutustatud lugu sõpruskonnast lätlastest, kes otsustasid turistiviisaga USAsse sõita ning seal mustalt tööle hakata. Elu olevat mõne aja ilus olnud: kõik inimesed olid leidnud elukoha erinevates USA piirkondades ja isegi tööle olevat nad kuidagi läbi tutvuste võetud.

Elu on aga niikaua ilus, kuni ta on ilus. Ja päris koledaks läks ta päeval, kui sõpruskond otsustas ükskord omavahel kokku saada, et muljeidvahetada. Keset koosviibimist saabusid kokkutulekule ka mõned kutsumata osalejad ehk USA igratsiooniametnike armee, kes ei olnud sugugi viisakad lipsuga härrad, vaid pigem meenutasid K-Komando karme John Rambosid.

Illegaalselt töötavaid lätlasi koheldi nagu tõelisi kurjategijaid. See, et nad alles siis kinni võeti, kui kogu grupp koos oli, annab tunnistust sellest, et neid oldi mõnda aega enne kinnivõtmist jälitatud ja oodatud, et kogu punt korraga kätte saada. Inimesed väänati põrandale, pandi käed raudu ja toimetati vanglasse. Ja nad ei läinud mitte kuskile arestimajja või mingisugusesse väljasaatmiskeskusesse, vaid väga tõsiste kurjategijatega koos kitsukesse ruumi oma tegude üle järele mõtlema. Isegi vangikostüümid anti neile selga.

Kogu oma USAs oldud aja jooksul teenitud maisest varandusest jäid nad samuti ilma. Konfiskeeriti nii auto, raha kui ka näiteks riided. USAs teenitud rahast ja selle eest ostetud asjadest on sõbrad jäädavalt ilma. Edasi ootab seltskonda USAst deporteerimine ja usutavasti minimaalselt 10-aastane USAsse sisssesõidu keeld. Olenevalt ametniku tujust ja rikkumise raskusest võib see keeld kujuneda vabalt ka eluagseks.

Seega, on võimalus, et te ilma tööviisata mõne tööandja juurde tööle saate ja ta kohtleb teid ka inimlikult (hoolimata sellest, et teil mingisuguseid tööalaseid õiguseid ei ole) ja teile USA turistiviisaga töötamisel suurt pahandust kaela ei tule.

Aga hoidke ennast selle eest, et mõni USA kodanik, kelle eest te raskel ajal tööpäevi ära võtate, teid migratsiooniametile üles annab või USA migratsiooniameti eest, kes suvalise reid teie tööandja juurde korraldab. Sest karistused USAs ilma loata töötamise eest on väga karmid. Samuti võib ühe riigi viisakeeld raskendada viisade taotlemist teistesse riikidesse.

Ka StudentTour teeb omalt poolt kõik selleks, et inimesed ilma tööviisata illegaalselt USAs ei töötaks, kuna vähimagi probleemi korral Eesti kodanikega võib saatkond viisade ja töölubade väljastamise korda karmistada. Ja siis on kannatajateks ka StudentTouri kliendid.

Share on Facebook

How to find job independently

Date: 2010.09.01 | Category: English | Response: 1

A. Gather information

If you have friends among the former participants ask them if they are still keeping in touch with their managers and if they could reccomend you . Even if they can not recommend , you still know a whole lot more about the places that might be hiring students for the summer. The most important thing is to gather lots of contacts and names before the summer.

B. Put together a CV and Cover Letter

CV

Your CV should be on one page and look like an official document. It should present all your best qualities. Always add your picture to the CV. This way you can be certain that your face will be remembered.

Keep in mind that CV should be relevant to the position that you are applying for. There is no point of saying that you are a top notch lawyer back at your home country if you are applying for a waiter job in San Diego. In fact this may become an obstacle, because the employer might think that you are over qualified fot the job. So make your CV fancy enough, but still relevant. Tips on how to write an awesome CV can easily be found over the internet.

Cover Letter

Cover letter should be sent to the employer together with. Always have a Cover Letter because this might be the little edge that makes the difference later. It will not be read during the first round but later when there are two or more equal candidates this may give you the job . In a cover letter you should show interest in that particular job and explain your experience in that field. The smartest move would be to create some different cover letters – one for shops, one for bars etc.

C. Send e-mails

After you are ready with the documents you can start looking for businesses where you woud like to work. Open http://maps.google.com and find the area where you would like to work. One nice place to work is Huntington Beach in California. Lets say that this is your preferred destination. After you have found the area, you can write a name of a business to find businsesses there. You can also use key words like bar, cafe, retail etc to find places to send your CV

You can find the contacts and web page addresses if you click on the letters on the map. You can find lots of other sites where you can look for a job. Some of them are specially made for J-1 students.

Craigslist.org – this is the best place where you can look for a job and housing
Backpage.com – also a very good place where you for job and house hunting
maps.google.com – very good tool to find businesses in your area
www.j1jobs.com – lots of J1 jobs for students
www.summerjobs.com – summerjobs
www.snagajob.com
www.adventuresports.com
www.careerbuilder.com
www.coloradojobs.com
www.coolworks.com
www.duderanches.com – jobs in ranches
www.fishingjobs.com – Alaska jobs
www.hotjobs.com
www.jobsmart.com
www.jobmonkey.com
www.monster.com
www.ocean-city.com/helpwanted
www.resortjobs.com – ski resorts, amusement parks etc
www.seasonalemployment.com
www.themeparkjobs.com
www.usajobs.com
www.us-national-parks.net – jobs in US national parks
www.cedarpoint.com

After you have found the e-mail addresses of the businesses start sending out your CV-s. The more CV-s you send the better are the odds of finding a job.In your e-mail you should explain that you are a foreign student and participating in an official student exchange program during the summer. You should also mention that you are legally allowed to work in the States and you have a social security number.

D. Call!

Expect to receive no answers to your e-mails. This is just how it works. Wait couple of days and then call all the businesses you sent your CV. You can also do it vice versa – call first and send your CV later. Use Skype to call and consider the time difference. First thing you must do – ask for the staff manager. Don’t even speak to anyone else.

If the manager is busy ask his name and when it is better time to call back. If you reach the right person tell him or her your story and speak slowly, because it may be hard to understand your accent over the phone.

Always explain that you can legally work in the states: “I will be participating on the Work and Travel USA Program sponsored by the Intrax Cultural Exchange (Spirit Cultural Exchange). As my sponsor, Intrax is authorized by the US government to issue the necessary documentation for me to obtain a J1 visa, allowing me to work legally within the US for up to four months.”

If the manager agrees to hire you send him the Self Placed Agreement that you will receive from StudentTour. Ask him to print it sign it and scan it again and send it to you via e-mail.

After that send it in with all your other documents. After the visa sponsor has checked the employer you are ready to go!

E. Send a video

Alternative way of looking for a job – you can also upload a video of yourself to youtube or vimeo or any other video site. Introduce yourself and send the link to the manager. It is a very good way to get in touch with the employer.

Share on Facebook

Farmitööd Austraalias

Date: 2010.08.09 | Category: Eesti keel | Response: 0

Selles postituses räägime kõigest, mida pead teadma, kui plaanid Austraalia viljakoristuses kätt proovida. Austraalia linnades ei pruugi olla kõige kergem tööd leida ja maapiirkonnas töötamine on hea võimalus jalad alla saada. Ja seda eriti just alguses, kui raha veel kogunenud ei ole.  Toome sulle kogu informatsiooni, mida vajad selleks, et alustada. Kirjeldame peamiste puu- ja juurviljade korjamise erisusi ning üldiseid farmitöö tõdesid.

Viljakoristustööd Austraalias võivad olla puuviljade, juurviljade või ka pähklite korjamine, pakkimine, istutamine, eemaldamine, harvendamine või sorteerimine. See on tavaliselt füüsiliselt üsna raske töö, aga samas tasuv ja ka huvitav kogemus, kuna kodus sa seda arvatavasti kunagi ei teeks ja see on hea moodus, kuidas teenida raha ja näha erinevaid Austraalia piirkondi, kohtuda kohalikega, kellest nii mõnigi on väga ekstravagantne isiksus. Mis peamine – seda on lihtne leida ja kui sa tead, kus hooaeg käimas, ei jää sa kunagi ilma tööta, sa saad tööga alustada juba samal päeval ja see ei nõua peaegu mingisugust erioskust või -teadmisi.

Erinevaid farmitöid on palju, aga kõige tavalisem on korjamine. Peamised asjad, mida peaksid teadma:

Esiteks, farmerid maksavad sulle töö eest kas tükipalka (on contract või piece-rate) või tunnipalka (wage). Esimesel juhul sõltub palga suurus sellest kui palju sa korjad. Tavaliselt makstakse kindel summa karbi või ämbri pealt ja mõnikord sõltub palk ka kaalust. Kui sa saad hourly wage’i, siis saad kindla summa töötatud tundide eest. Hea on ka see, et farmitöötajad peavad maksma vähem makse võrreldes teiste töödega (13%).

Erinevad koristusstiilid:

Viljakoristustööd erinevad ka selle poolest, kuidas koristada tuleb.

Strip picking – tähendab, et peab korjama iga vilja puult enne kui saad liikuda järgmise puu juurde.

Color picking – ainult kindla värvi saavutanud puu- või juurvili tuleb ära korjata.

Size picking – pead korjama kindla suurusega vilju.

Üldiselt antakse sulle kohapeal juhsed ja vaadatakse, et sa korjaksid õige värvi ja suurusega vilju. Colour ja size picking on üldiselt kõrgema tasumääraga, aga see korjamine on ka vaevalisem ja aeglasem ning üldiselt ei tasu see kõrgem tasumäär ennast väga ära.

Töötingimused

Töötingimused varieeruvad olenevalt töökohast. Mõned tööd on väga lihtsad ja mõned füüsiliselt üsna rasked. Tavaliselt pead sa vedama kotte või korve puu- ja juurviljadega ja mõnikord käima nendega suurtest redelitest üles ja alla. Sa ei pea olema supervormis, et seda tööd teha, aga tükipalga puhul on see kindlasti abiks, kuna mida paremas konditsioonis sa oled ja mida kiiremini töötad, seda rohkem teenid.

Enamuse tööde puhul oled sa väljas päikse käes ja tavaliselt ilma varjuta. Kerged ja õhukesed riided on parimad, aga vaata, et nad sind ka päikse eest kaitseks. Pikad varrukad on head, kui sa korjad pirne, apelsine, õunu või muid vilju puudelt, millel on oksad või okkad. Lühikestes pükstes töötamine on hea, aga kasuta sel juhul päiksekreemi.

Kanna nokaga mütsi, siis ei paista ere päike näkku. Samas ei tohi see liiga suur olla, kuna jääb okstesse kinni ja võtab hoogu maha. Töösaapad on vajalikud, kuna sa ronid päev läbi redelil. Sandaalid või plätud võivad selleks üsna ebamugavad olla.

Ohutus ei ole farmerite jaoks just kõige suurem mure. Nad seletavad lühidalt, et kuidas on õige asju teha ja ütlevad, et joo palju vett ning saadavad su teele. See on sinu asi, et sa redelilt alla ei kukuks vms. Kindlasti tekib sul mõni olukord, kus sa sealt alla komistad, ükskõik kui ettevaatlik sa ka ei ole. Aga ega see hullema kui mõne marrastuse või sinikaga ei lõpe.

Enamasti töötad sa 8-12 tundi päevas. Seega võta kaasa midagi süüa ning kindlasti palju vett. Üldiselt võid sa süüa ka neid samu puuvilju, mida korjad, aga farmerid eelistavad, et sa seda ei teeks. Sa ei pea seda supersalajas hoidma, aga farmeri nähes hunnikuid endale taskusse laduda pole ka vast kõige parem mõte. Viljakorjamistöö on hooajaline ja enamus kohtadest Austraalias on võimalik seda teha ainult mõned kuud aastas. Kuna erinevates paikades on aastaajad erinevad ning ka viljad saavad eri aegadel valmis, on võimalik liikuda terve aasta Austraalias nii, et tegeled ainult viljakorjamisega.

Kust farmitöid otsida?

On mitmeid liste, mis aitavad sul otsustada, kus parajasti leidub koristustöid. TNT avaldab suure juhise oma tasuta ajakirjas ja Employment Nationalil on telefon, kuhu saab helistada. Mõned EN kontorid on abivalmimad kui teised. Aga kindlasti tasub proovida. Näiteks Sheppartonis, Victorias on kontor korraldanud inimestele tööleidmise igale poole Victorias, aga Freemantles, Lääne-Austraalias ei teinud nad suurt midagi.

Hea koht, kust uurida farmitöid, on The Harvest Trail, mis on ametlik Austraalia tööotsimise lehekülg. http://jobsearch.gov.au/harvesttrail/default.aspx

Kindlasti maksab otsida backpackerite hostelitest, kuna tihti nad oskavad sind aidata, neil on oma teadetetahvel ja nad sõidutavad sind isegi mõnikord tööle!

Viisanõue

Enamus farmereid tahavad, et sul oleks tööviisa, aga tegelikult ei küsi nad seda näha. Peamine, mida nad tahavad, on Tax File Number. Kui sul seda numbrit pole, makstustatakse sind oluliselt kõrgemalt. Mõned inimesed mõtlevad suvalise numbri välja, kasutavad kellefgi teise oma või siis ütlevad, et nende number on alles saabumas. Tegelikult ei ole selle numbri tegemine raske ja seda saad teha meie Austraalia partneri kontoris Sydneys kohe pärast saabumist. Aga see võtab vähemalt kuu aega, enne kui nad sind kõrgemalt maksustama hakkavad ja seega jõuad sa kuu aega tööd teha, ilma et sa kaotaksid midagi oma palgast maksudeks. Paljud farmerid palkavad ka mustalt ja maksavad sularahas.

Majutus

Mõned farmid on nii suured, et neil on vaja 50 inimest, kes töötaks mitu kuud jutti, et kõik viljad saaks korjatud. Suurtel farmidel on majutusvõimalus ja hooned, kuhu paigutada oma töölised. See on väga tavaline Victorias ja mõned farmid Lääne-Austraalias teevad seda ka. Farmis elamise suur pluss on see, et sa saad kulusid kokku hoida, kuna sa ei pea maksma renti hostelis või transpordi eest. Farmides elamine on alati odav ja mõnikord tasuta. Samuti võid sa elada telgis. Farmis elamise eest on makstakse sageli umbes 6 AUD öö eest ja telgis natuke vähem. Sa saad selle eest voodi (ilma lina ja padajata arvatavasti), ühisköögi ja vannitoa. Mõnedes farmides on ka näiteks peoruum ja televiisor.

Mõned farmid eelistavad palgata kohalikke, mitte backpackereid ja kohalikega võib seetõttu hõõrdumisi olla. Kui sa farmis elad, siis oled sa arvatavasti kuskil väga üksikus kohas ja kui sul pole autot, on väga problemaatiline kuhugi pääseda ja peaksid näiteks hääletama, et poodi ja tagasi saada. Seega auto omamine tuleb kindlasti kasuks.

Erinevad puuviljad ja nende korjamine

Viinamarjade korjamine

Viinamarjade korjamine on väga lihtne, aga mitte eriti tasuv. Töö kujutab endast väikeste viinamarjade äralõikamist kobara küljast ja kobara korvi panemist. Palk on küll hea, kuid töötunde saab vähe, kuna mingil põhjusel ei töötada tihti pärast 13 ja sa ei saa töötada, kui viinamarjad on märjad.  Enamus tagasisidet viinamarjade korjamise kohta on olnud väga positiivne. Palka saab tavaliselt töötunni eest või siis kindla summana kilo eest.

Pirnide korjamine

Pirnide korjamine üks kõige raskemaid puuviljakorjamise töid, kuna need on rasked ja vanemad puud on väga torkivad. Ja pirnide korjamise eest makstakse peaaegu alati tükipalka, seega pead sa kõvasti tööd tegema, et head raha teenida.

Pirnifarmis töötad sa tiimis ja sul on järelevaataja, kes sind jälgib ja traktoriga sõidab. See sõltub järelevaatajast, millal ta su korvi liigutab, et sa ei peaks oma väikse kotiga liiga kaugele tühjendama minema, kui see täis saab. Tavaline palk on 25 AUDi kasti eest. Ja mõnikord saad ühe dollari lisaks kasti pealt, kui on vaja eriti hoolikalt vilju korjata ja neid mitte vigastada, aga see ei ole väga väärt seda eksta hoolitsust.

Sa peaksid kohtlema kõiki pirne hoolikalt, aga mõnda on väga lihtne vigastada ja neid peab aeglasema ja hoolsama tehnikaga korjama. Keegi ei korja neid siiski erilise hoolega, kui just ülemus kuskil ligidal ei viibi. Kui sa seda teeksid, oleksid sa liiga aeglane ja ei teeniks üldse raha.

Mõned suudavad 5 või 6 kasti päevas üsna kergesti täis korjata, aga enamus inimesi peavad pingutama, et 4 kasti täis saada.

Õunte korjamine

Õunte korjamine on sarnane pirnikorjamisele, kuid õunad on kergemad. Sama suur redel, samasugused teravate okstega puud ja samasugune suur korv, mis on vaja täis saada. Õunte korjamine on vaevaline, kuna neid ei tohi vigastada ja farmerid kontrollivad seda kohapeal.

Sa saad tavaliselt 22-25 usdi ämbri eest, kuna õunad on suhteliselt kerged ja peaksid täitma ämbri üsna kiiresti. Selleks, et õunu ei vigastataks, maksavad paljud farmerid ka tunnipalka, eriti kallite sortide nagu Pink Ladiesi puhul. Mõnel juhul siis vaadeldakse sind ja karjutakse, et sa kiiremini teeksid, mis teeb selle veel ebameeldivamaks kui seda on contract picking. Mõned õunapuud võivad päris suured olla ja siis pead sa kasutama hirmutavaid 3 meetriseid redeleid, et tööd teha. Õunte puhul pead sa ka värvi jälgima.

Aprikooside korjamine

Aprikooside korjamine on hea, kuna puud ei ole väga suured. Samas võivad need olla veidra kujuga ja sa pead ronima mööda oksi, et viljasid kätte saada.

Oma kategooria on nn kiviviljadel, mis hõlmab ploomid, virsikud, nektariinid ja teised sarnased, millel on kivi sees ja on pehmed. Tavaliselt makstakse nende viljade korjajatele tunnipalka.  Virsikute korjamise puhul on segajaks ebemeline asi, mis satub näkku ja igale poole üle keha ja sügeleb põrgumoodi. Paljud inimesed ei kannata seda ja mõned on isegi allergilised. Virsikupuud on üsna madalad ja väiksed, aga on mõnikord istutatud ebaühtlasele pinnasele ja see teeb seal redeliga opereerimise keeruliseks. Nektariine korjatakse samamoodi, aga neil puudub see sügelusfaktor.

Ploomide korjamisel kasutatakse näiteks Donnybrookis platvormidega masinaid, niiet sa ei pea redeli peal turnima. Ploome tuleb ka erilise hoolega käsitleda ja seetõttu makstakse nende korjamise eest tunnipalka, umbes 10-12 dollarit tunnis.

Palka makstakse tavaliselt iga nädal ja üldjuhul tšekiga.

Share on Facebook

StudentTouri 24. aprilli orientationi kokkuvõte

Date: 2010.05.01 | Category: Eesti keel | Response: 0

Võtame lühidalt kokku kõige tähtsama, millest koolitusel sai räägitud. Ülejäänu leiate juba meie kodulehelt või varasematest blogipostitustest.

Äralend

Minge lennujaama piisava ajavaruga. Tavaliselt soovitatakse kaks tundi varem minna, kuna check-in võtab kaua aega. See kehtib eriti suurte lennujaamade ja kogenematute reisijate puhul. Ärge pakkige väga palju asju kaasa – tüüpiline inimene ei kasuta pooli asju, mida ta kaasa on võtnud, suve jooksul kordagi.

Võtke kaasa kõik dokumendid juba lennukisse (ärge jätke neid alla pagasisse):

Meeldetuletuseks dokumendid, mis lennukis kaasas peavad olema:

• Lennupiletid,
• ds-2019 – see on tööluba, mille saad koos passiga StudentTouri käest pärast viisaintervjuu läbimist. Seda dokumenti on samuti vaja koos passiga näidata, et piirilt üle saada. Seega väga oluline on see koos passiga lennukisse võtta
• pass,
• raha

Hea mõte on teha oma dokumentidest paberitele koopiad ja võtta need ka endaga kaasa. Kui hiljem peaks midagi ära kaduma, siis on oluliselt lihtsam enda isikusamasust tõestada.

I-94

USA piiril tuleb näidata I-94 formi. Stjuuardess jagab need paberid lennukis. Selle peaksid täitma lennukis ära ning  esitama piiri ületades. Täida see form väga hoolikalt trükitähtedega, kuna sellest sõltub sinu Social Security Numberi (SSN) saamise kiirus pärast kohale jõudmist. Täida oma nimi ilma täpi- (ä, ö ü) ja katusetähtedeta (š, õ). Kui su nimi on näiteks Mägi, siis peaksid formi kirjutama Magi. Samuti pane tähele numbreid – USAs kirjutatakse number „1” sirge kriipsuna „I” ja seitse kirjutatakse umbes nii nagu Eesti “1″ ehk katusega kriips. Ärge tehke „seitsmele” kriipsu keskele, kuna USAkate jaoks on see mahakriipsutatud „üks”. Kui ametnik piiril su andmed valesti sisestab, venitab see SSN saamist. Seega kui sul midagi on sassi läinud, võta uus paber ja täita korralikult trükitähtedega. Samuti võid täpsustada piiril ametnikule, kui arvad, et mingi koht on kaheti mõistetav.

Sponsori teavitamine

Kui oled kohale jõudnud, siis peaksid esimese asjana teavitama oma sponsorit enda aadressist. See on samuti oluline selleks, et SSN võimalikult kiiresti kätte saada. Kui sul on mingi ajutine aadress, siis sisesta see programmisponsori koduehel. Väga oluline on seda teha kiiresti, kuna ka see mõjutab su SSN saamist. Kui su sihtkoht on näiteks San Diego ja sa oled ühe päeva New Yorkis, siis pole mõtet New Yorki aadressi panna, vaid ikkagi San Diego oma.

SSN number

Pärast kohalejõudmist oota 10 päeva enne kui lähed SSN numbrit taotlema. See ootamine on oluline, kuna niikaua jõuavad sinu andmed vajalikesse andmebaasidesse. Seda aega kasuta kasulikult ja otsi tööd ning elamist. Kuna SSN kaart saadetakse sinu USA aadressile, võiksid SSN taotlemise ajaks juba elamise leidnud olla. Siis saad kohapeal avaldust täites enda kohaliku aadressi avaldusse kirjutada. Kui sul kohalikku aadressi selleks ajaks veel ei ole, lase SSN kaart saata mõne teise programmis osaleja aadressile. Kui sa lähed SSNi taotlema varem kui 10 päeva pärast saabumist, võib juhtuda, et sinu andmed jäävad kuskile pendeldama ja see võtab lõpuks väga kaua aega. SSN taotlemisel läheb samuti vaja I-94 formi, ds-2019 formi ja viisat. Seega võta need endaga officesse kaasa. SSN office aadressi leiad maps.google.com abiga, kirjutades otsingusse SSN administration office. Lisaks peaksid kohapeal täitma avalduse SSN numbri saamiseks. Pärast taotlust läheb veel nädal või paar enne, kui kaart sinu USA aadressile saadetakse. Numbri saad küsida varem SSN Administration officest.

Elamise otsimine

Elukoha otsimise juures pange tähele kõiki vigu mis korteril on, kuna kui te sellele kohe tähelepanu ei juhi, võetakse see teie deposiidist hiljem maha. Deposiit on tagatisraha, mis ei tohi ületada ühe kuu üüri. Seda on võimalik kas maakleri või omanikuga ka väiksemaks kaubelda. Lisaks pead sa kohe ära maksma esimese kuu üüri. Seega arvesta, et umbes 600 USDI, olenevalt üürihinnast ja inimeste arvust, kellega korterit üürid, läheb sul korteri peale kohe alguses ära. Seega ole rahaga alguses kokkuhoidlik.

Share on Facebook

Kuidas otsida tööd kohapeal olles

Date: 2010.04.20 | Category: Eesti keel | Response: 0

Pärast USAsse jõudmist pead sa kõigepealt 10 päeva ootama, et sinu andmed vastavatesse ametitesse jõuaksid. Väga oluline on oma kohalejõudmine kinnitada ViisaSponsorile, sest sellega venitades on suur oht, et ka sinu SSN number venima jääb. 10ndal päeval peaksid minema kohalikku SSN officesse ja taotlema SSN numbrit. SSN on selline number, mida tööandja vajab selleks, et sulle korrektselt palka maksta. Samas, ära raiska seda 10 päeva päris niisama – sellel ajal võid sa juba tööd otsida ja muid asju teha (näiteks korterit vaadata, pangakonto avada, kohaliku telefoninumbri teha jne).

Kui sa oled SSNi saamiseks taotluse esitanud, võid sa juba ametlikult USAs tööd tegema hakata. SSN tuleb sulle kaardiga kohalikule aadressile. Sa võid ka helistada SSN officesse ja küsida, kas su number on juba teada. Numbri saab teada tavaliselt juba enne kaardi saamist.

Kohapeal töö otsimise puhul ongi oluline kaks peamist asja:
1. luua suhteid
2. ja aktiivselt otsida.

Hea koht, kust viimaseid tööpakkumisi näha, on http://www.Craigslist.com. Samuti näiteks http://www.Backpages.com. Hea on ka kohalikke lehti lugeda. Kuid kõige tähtsam on äridesse sisse astuda ja ennast tööle pakkuda.

Kui tööd lähed otsima, siis mine alati üksi. Tööandjal pole võib-olla kahte inimest vaja, aga kahest kandideerijast on ühele ebamugav ära öelda. Seega on palju palju palju palju suurem tõenäosus tööle saada, kui sa üksi kandideerima lähed. Hiljem võid managerile rääkida, et sul veel mõni sõber-sõbranna, kes tööd otsib.

Mida äridesse kohapeal otsimisel järgida:
1. Riietu korralikult kui tööd otsimas käid- tähtis on jätta endast hea esmamulje. Igasugused ketid-needid jne ei pruugi kõigile tööandjatele sobida
2. Käi palju ringi ja suhtle – paljud on töö saanud nii, et mingi kohalik on neid kuhugi soovitanud
3. astu äridesse sisse – sisseastumine on väga oluline. Kõige kindlam viis, kuidas sa tööd ei leia, on kodus istumine ja televiisori vaatamine või internetis aja surnuks löömine. Äridesse sisse astumine võib alguses hirmus tunduda. Aga sellega harjub pärast paari esimest korda ära.
4. Igasse kohta, kuhu sa proovid, anna endast 100% – ei ole seda, et ma praegu sinna ei viitsi jne, vaja on ühte „jah” sõna
5. Alguses ei tohi valiv olla – sa saad palju ei-sid ja peadki sellega juba alguses arvestama, võta vastu esimene töö, mis sulle pakutakse. Hiljem on aega edasi otsida.
6. Lõpetuseks – alati tuleb positiivseks jääda! Tööotsimine on õppimine ja iga õppimine on raske katsumus. Kui me ei teeks midagi, mis meile alguses raske ei tunduks, siis me ei areneks kuhugi. Lõpuks on ju kõik töö leidnud. Kui sa tööd otsid, siis võib sul mõnikord tekkida inimesele tüüpiline komme hakata otsima süüdlasi ja vabandusi. Pea meeles, et selle otsimine ei too sinu eesmärki ehk tööle saamist sulle kuidagi lähemale. Seega – ära otsi süüdlasi ja vabandusi, otsi AINULT lahendust – ehk tööd.
7. Helista alati ise tagasi, kuigi manager on lubanud sulle helistada. Või mine uuesti kohale. Ära jää koju ootama, millal ta helistab.
8. Isegi kui sulle tundub, et sul läks vestlusel hästi ja oled kindel, et sinna tööle saad, siis ära lõpeta otsimist enne kui tööle oled saanud. Kes teab – äkki leiad midagi paremat või selgub viimasel hetkel, et ikkagi ei saa sinna, kuhu lootsid.
9. Anna igal katsel endast 100%. Ära lahku kohe, kui manager on sulle ei öelnud. Proovi saada kasvõi poole kohaga või katseajaga tööle. Tee natuke eeltööd enne kui lähed kandideerima ja mõtle, mida antud koha manager võiks kõige rohkem töötaja juures hinnata
10. Kui manageriga vestled, proovi jätta talle lahe ja asjalik mulje – vaata managerile silma, naerata, ole huvitatud nende ärist ja elust, küsimustele vasta lühidalt.
11. Kui manager palub sul täita applicationi, siis küsi, kas võiksid sinna hoopis oma CV jätta. Sel juhul hoiad sa väga olulise hulga aega kokku, kuna applicationide täitmine võtab tihti tunde.
12. Kui manager ütleb, et ilma ssn-ita ta sind tööle ei võta, siis ära anna alla, vaid näita oma viisat ja püüa selgitada, et sa võid legaalselt töötada ja et saad SSNi mõne aja pärast. Anna managerile kohaliku ssn office number ja palu tal küsida officest tõestust, et võid töötada küll.
13. Kui oled tööle saanud, siis võitle oma töötundide eest. Võib juhtuda, et kuna oled uus, siis ei anta sulle alguses väga palju töötunde. Aga kui ennast heast küljest näitad, saad ka tihemini graafikusse.

Share on Facebook

Kuidas Eestis olles välismaale tööd otsida

Date: 2010.04.20 | Category: Eesti keel | Response: 0

Independent programmis osalejad leiavad töö juba Eestis olles. See on kõige töömahukam, aga samas ka kõige vähem närvesööv programm. Samuti tuleb juba Eestist tööotsimne kasuks Walk-In programmis osalejatele, sest see loob suure eelise nende Walk-In programmis osalejate ees, kes eeltööd teinud pole. Isegi kui te sel moel kindlat jah-sõna ei saa, saate te väärtuslikke kontakte ja tööandja tunneb teid ja teie olukorda, kui kohale lähete. Ja nii on hulga lihtsam.

Millistesse ettevõtetesse proovida
Eelkõige on sobivad sellised ärid, millel suvel koos hooaja alguse ja turismiga käive tõuseb ja vajadus tööjõu järele suureneb. Tüüpilised tööpakkumised saadakse J-1 viisaga:

hotellidesse
restoranidesse
baaridesse
flyerite jagajaks,
kolijaks,
ehitusele,
lõbustuspargi töötajaks,
poeabiliseks,
laoabiliseks,
jne.

Kandideeri sellistele kohtadele, mis vajavad tööjõudu koheselt. Siis ei pea sa pikalt ootama ja saad kohe alustada. Neile kohtadele otsitakse tavaliselt inimesi hooajaks ja ei eelistada neid, kes saavad kauemaks jääda.

Millest alustada?
Otsi ettevõtteid oma sihtkohas
Otsimise võimalusi on mitmeid. Esimene variant on kasutada näiteks google mapsi ja võtta ette kõik piirkonna kohad, kuhu tahad tööle kandideerida. Maps.google.com abil leiad üles kõik ettevõtete andmed, alates aadressist ja lõpetades telefoni numbriga.
Väga oluline on teada, et ainult e-mailide saatmisest ei ole kasu! Tähtis on helistada! Selleks kasuta Skype’i. Helistamisel arvesta ajavahega. Kõige rohkem on manageridel aega üldiselt pärast hommikusi toimetusi. Seega proovi sellel ajal neile peale sattuda. Ära räägi pikemalt kunagi kellegi teisega peale manageri. Küsi esimeselt telefonile vastajalt manageri nime, kirjuta see üles ja edaspidi suhtle ainult temaga.
Teine võimalus on võtta lahti www.craigslist.com või www.backpage.com. Sealt leiad iga piirkonna kohta viimaseid tööpakkumisi. Arvesta sellega, et seal otsitakse tööjõudu, kes hakkaks tööle võimalikult ruttu. Seega pole talvel mõtet sealt suveks töökohta väga otsida. Samas võib ju alati proovida ja uurida – küsija suu peale ei lööda ka Ameerikas.
Kolmas võimalus on kasutada www.j1jobs.com keskkonda ja saata seal CV-sid äridele. Seal on küll tihti nõue, et sul oleks olemas SSN, aga kui hästi rääkida, siis võib ikka saada.
Neljas ja kõige parem võimalus on kontakteeruda mõne inimesega, kes eelmisel aastal seal sihtkohas töötas. Otsi meie facebookist või orkutist mõni eelmisel aastal osalenu ja küsi, kas ta ei saak sind soovitada. Kui tema sind managerile soovitab, on see väga tugev argument, miks sind tööle eelistada.

Kontakteeru äride manageridega
Kui manager on nõus su CV-d vaatama, alles siis saada talle e-mail. Enne pole mõtet selle peale üldse aega raisata. E-mailis kirjuta pikemalt, et miks sind antud ettevõttes töötamine huvitab, miks sa arvad, et oleksid sobiv kandidaat, millised on sinu varasemad kogemused. Sellest, mida J-1 tudeng peaks managerile rääkima, on kirjutatud ka meie Independent programmi kirjelduse all: http://www.studenttour.eu/est/independent-programm/

Koosta oma CV
Seda, kuidas CV vormistada, otsi ise Googlest. Kndlaid nõudeid CV koostamiseks pole.

Mõningad soovitused meie poolt on:
1. CV peaks mahtuma ühele lehele
2. Kindlasti pane CV peale ilus naeratav pilt – see eristab sind teistest töölesoovijatest
3. Saada ka mõni soovitus eelmisest töökohast
4. Ära kirjuta CV-sse töökogemusi, mis üldse asjasse ei puutu. Näiteks kui kandideerid baari tööle, ei ole Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi töökogemusest mingisugust kasu. Sellest võib isegi pigem kahju olla, kuna tööandjal on raske uskuda, et sa nt baaritöö ametisse sobid.
5. Jäta CV-s endast võimalikult hea ja asjakohane mulje. Ilusta natuke fakte, kui vaja.
6. Ära tee CV-s kirjavigu!

Share on Facebook

Eeltöö tegemine suveks

Date: 2010.04.17 | Category: Eesti keel, Reisimine | Response: 1

Work & Travel USA programm on nagu väike elu mudel, kus kõik inimese iseloomuomadused väga selgelt välja joonistuvad. Programmis osaledes saad sa suurepäraselt aimu oma nõrkustest ja tugevustest. Suve lõpuks oled ise ka üllatunud, kui palju sa kolme-nelja kuu jooksul iseseisvamaks oled muutunud.

Applebees tööl, Florida

See, kui edukas sa töö leidmisel oled, peegeldab suurepäraselt sinu elus hakkamasaamise võimet. Mõni inimene hakkab kohe kõvasti tööle, käib ringi ja jagab palju CV-isd. Tema tüüpiline viga on see, et ta ei võta vastutust oma töö tulemuse eest enda peale. Ta teeb tuima näoga mingit tegevust ja ei mõtle, mis töötab ja mis mitte. Ta mõtleb, et ta annab endast parima ja sellest peab piisama. Tegelikult ei anna ta endast parimat, sest ta ei analüüsi oma tegevust. Näiteks jääb ta ootama, millal manager talle tagasi helistab ja ei võta ise toru, et ise managerile helistada ja ennast kehtestada.

Teine tüüp inimesi võtab rahulikumalt  ning loob suhteid ja üritab seeläbi tööd leida. Nende nõrk koht on see, et neil võib tööle saamisega väga kaua aega minna, kuna nad ei tegutse intensiivselt.

Kolmas hakkab aga otsima põhjuseid ja süüdlasi, selle asemel, et lahendust otsida.

See on tihti ka muudes eluvaldkondades nii. Mõni teeb kõvasti tööd, kuid ei suuda näha, kuidas ta sama kõvasti töötades poole rohkem võiks teenida.  Teisse gruppi kuuluvad inimesed on varustatud väga heade tööriistadega, aga nad on liiga laisad, et neid kasutada. Kolmandad armastavad enda vigades teisi süüdistada ja on elus teistele lükata-tõmmata.

Töö leidmisega, nagu sa isegi võid arvata, on suve lõpuks edukamad kahte esimesse gruppi kuuluvad inimesed. Ideaalis võiksid sa ühendada kahe esimese grupi head omadused – luua suhteid, mõelda pidevalt sellele, kuidas probleeme kõige paremini lahendada, ja olla töö otsimisel töökas.

Oluline on Eestis eeltööd teha

Walk-In või Self Placed programmiga reisivad tudengid peavad ise endale töö leidma. StudentTour neid selles osas suvel aidata enam ei saa. Peamine põhjus, millest võimalikud probleemid algavad, on see, et ei tehta piisavalt eeltööd oma sihtkoha kohta. Sa peaksid tundma oma piirkonda juba enne seda, kui sinna saabud.

Mõned asjad on tore jätta kohapeal avastamiseks ja neid jääbki sulle väga palju, kuid näiteks seda, et ühes poes müüakse samu asju poole kallimalt kui teises, või üks telefonioperaator koorib kõneminuti eest poole rohkem raha kui teine, ei ole sugugi nii tore ega ka vajalik omal nahal järgi proovida.

Kuidas infot leida

Kõige kindlam on uurida meie vanade osalejate käest nende mälestusi ja kogemusi. Võta ühendust meie sotsiaalmeedia foorumite-kommuunide kaudu ja küsi. Miski ei rõõmusta vanu osalejaid rohkem kui oma lahedast suvest teistele rääkimine ja kogemuste edasiandmine.

Head interneti tööriistad, mida eeltöö tegemiseks kasutada:

Google maps –See on kindlasti üks abivahend, mida igal j1 tudengil korra suve jooksul vaja läheb. Sisesta sinna oma sihtkoht, näiteks „santa monica”. Edasi kirjuta sinna enda otsitav sõna – näiteks “bar” või näiteks “social security administration”.  Nüüd võid leida Santa Monica kohta baare, hotelle, restorane jne. Samuti võid kasutada mehikest, mis mapsi vasakul üleval nurgas on ja vedada selle enda piirkonna kohale ning nii saad mööda tänavaid ringi käia ja näha, kuidas koht välja näeb.

J1jobs.com – seal saad koostada oma cv ja tööandjatele saata. Tihti nõutakse küll SSN numbri olemasolu, kuid on ka neid, mis seda ei nõua. Samuti saab ehk tööandjaga läbi rääkida, et kuna SSN-i ikkagi suvel saad, siis äkki on ta nõus sind palkama.

Craigslist.org – see on parim tööriist leidmaks kuulutusi nii töö kui elamise kui ka kõige muu kohta. Ära lase lehekülje lihtsast välimusest ennast heidutada. Sinna jookseb kõige värskem info. Kuna leht on võrdlemisi vaba kasutusega, võib seal ka võltskuulutusi üleval olla. Seega ole tähelepanelik.

J-1 foorumid (näiteks www.j1forum.com) – googelda j1foorumeid ja leiad kasulikku infot töö leidmise kohta ja ettepanekuid majutuse jagamiseks jne.

Mida peaksid  enda sihtkoha kohta uurima

millal on piirkonnas hooaeg – näiteks Miami hooaeg lõpeb suvel ära, kuna seal läheb väga palavaks ja seetõttu on töö leidmine selles muidu suurepärases paigas suvel üsna keerukas.

millised on piirkonnas korterite hinnad – mõnikord on kasulikum natuke kaugemal elada, samuti võib suveks leida odavat majutust tudengite ühiselamutest, mis suveks on tühjaks jäänud.

kuidas on seal tööga üleüldiselt – kas on kõrge töö(jõu)puudus või ei jne

millised on suurimad hooajalise töö pakkujad ja milline on nende töölevärbamise poliitika – ideaalsed hooajalise töö pakkujad on nt lõbustuspargid, meelelahutuspiirkonnad, kaubamajad jne.  Mõned tööandjad värbavad inimesi ainult läbi tööbüroode jne.

Share on Facebook

Kuidas ööbida Manhattani kesklinnas täiesti tasuta

Date: 2010.04.17 | Category: Eesti keel | Response: 1

Nagu üle-eelmises postituses sai kirjutatud, on reisi ajal hotellis ööbimisele palju lõbusamaid ja huvitavamaid alternatiive, mis tegelikult ei nõua sult sentigi raha.

Tänu interneti arengule on veebi tekkinud palju gruppe, keda seovad ühised huvid. Üheks selliseks ühendavaks kireks on kindlasti reisimine.

Kui räägime tavalisest reisihuvilisest, siis tema otsib internetist või laseb reisifirmal otsida mõne hotelli, vaatab mugavusi, mida see hotell pakub ja otsustab siis, millise hinnaga saab ta endale hotelli lubada. Mõnikord otsustab ta hoopis, et ei saagi reisile minna, kuna eelarve ei võimalda hotelli eest maksta. Kolmandal juhul otsustab ta, et tahab ikkagi reisile minna ja võtab mingisuguse odava hosteli kuskil keskusest kaugel ja sõidab siis trammi või bussi või taksoga vaatamisväärsustega tutvuma (mis võtab tihtilugu lõppkokkuvõttes väga palju aega).

Sellele kõigele on aga palju põnevam, odavam ja ka edevam lahendus. Nimelt ei pea sa tegelikult sentigi maksma selle eest, et sul katus pea kohal oleks.  Ja seda veel paigas, kus turistid sadu dollareid öö eest maksavad. Juba  mitmeid aastaid on tegutsemas sellised huvitavad ühendused nagu

CouchSurfing.org – surfa kellegi diivanil täiesti tasuta. Loo endale profiil, otsi sihtkohas inimesi vaba toaga, võta nendega ühendust ja huvitav ning soodne reis on kindlustatud!

Hospitality Club- sarnaneb couchsurfingule, kui CS-ist enda sihtkohta sobivat majutajat ei leia, uuri ka hospitality clubi.

Home Exchange – vaheta kellegagi kodu

Caretaker.org – see on ajakiri, mille pead tellima ja mis koondab inimesi, kes hoolitsevad teiste kodu eest, kui koduomanik ära on. Vastutasuks saab ta seal tasuta elada.

Global Freeloaders jne.

Igal kommuunil on oma iseärasused, aga üldine põhimõte on sama -nende kommuunide liikmed majutavad üksteist tasuta või oluliselt soodsamalt enda vabasse tuppa.

Ma ise olen kasutanud couchsurfing.org kommuuni ja seega tean sellest kõige rohkem rääkida. CouchSurfing tähendabki seda, et kellelgi on vaba diivan ehk couch ja ta on piisavalt uudishimulik, et võõrast rändurit enda juures öömajale ehk „diivanile surfama” lubada. Põhjus, miks sa seda inimest usaldada saad, on lihtne – eelmised tema juures ööbijad on tema kohta tagasiside tema online profiili jätnud. Selle eest raha ei võeta, kuna eeldatakse, et ka nemad saavad kas sinu või kellegi teise juures vastutasuks tasuta öömaja. Seega oleks hea, kui ka sa sa ise saaksid aeg-ajalt mõnele välismaalasele enda juures öömaja pakkuda. Seeläbi saad sa enda kohta tagasisidet ja äratad inimestes rohkem usaldust.

Mul on sõpru, kes on sel moel ööbinud Manhattani kesklinnas, kus hotellikoht ööseks maksaks sadu dollareid.

Teine põhjus, miks omada kontot ühes või mitmes neist kommuunidest, on see, et isegi kui liikmel parajasti majutust pakkuda pole, on ta mõnikord valmis sinuga kohvitassi taga kokku saama ja kohalikku elu tutvustama.

Kui sa selles piirkonnas tööd otsid, on tutvused tegelikult kõige olulisem asi, mida sa taga ajama peaksid. Seega kohaliku sõbra omamine on väärtuslikum kui mistahes superhea CV või soovituskiri. Kohalik inimene tunneb kõige paremini poode, hindu, transporti, vaatamisväärsusi ja kui ta sind kellelegi soovitab, on see kõige parem CV üldse. Seega võib pool tundi kohvitassi taga säästa sulle tunde või isegi päevi, et ennast sihtkoha oludega kurssi viia või seal tööd otsida.

Kas sa tead veel mõnda sarnast võimalust, kuidas tasuta või odavalt öömaja saada?

Share on Facebook

Kuidas lennupileteid osta?

Date: 2010.04.15 | Category: Eesti keel | Response: 0

Lennupiletite ostmiseks on laias laastus kolm võimalust – sa võid kasutada broneerimissüsteemi, mis ühendab erinevad lennufirmad ja mille puhul saab  piletite eest internetis tasuda. Teine võimalus on vaadata lennufirmade kodulehti ja sel moel piletid leida. Kolmas võimalus on jälgida reisifirmade (nagu Estravel või Reisiekspert jne) pakkumisi.

Viimast võimalust soovitame neile, kes ei ole väga kogenud reisijad ja ei ole kindlad kas suudavad oma lennud päris õigesti sobitada. Lendude vahetamine on päris paras peavalu ja esmakordsel lendamisel on kindlasti lihtsam valida võimalikult väheste vahemaandumistega variant.

1. Ise broneerimine

Proovi otsida pileteid mitte ainult algusega Eestist, vaid näiteks Rootsist, Helsinkist, Riiast, Londonist. Nendesse lennujaamadesse saab oluliselt odavamalt näiteks bussi või odavlennuga sõita. Ja kuna lennujaamad on suuremad, on lende rohkem ja lootust ka soodsamaid pakkumisi leida. Booking saite võib leida kümneid ja kümneid, sisestades otsingumootorisse otsisõnad „cheap plane tickets” või „plane tickets” jne.

Mõned, mida meie soovitame:

• www.lastminute.ee,
• www.bookinghouse.ee,
• www.farecompare.com,
• www.expedia.com,
• www.travelocity.com,
• www.kayak.com, – see laob ritta paljude teiste broneerimissüsteemide pakkumised
• www.orbitz.com,
• www.wideroe.no – siit on saadud väga odavaid pileteid
• www.priceline.com – seal saab bid-ida hinda odavamaks, aga ainult USA-siseste lendude puhul. Soovitame võtta näiteks orbitz.com-ist mingi hinna ja siis sellesthinnast teha pricelines 50% odavam pakkumine ja siis järk-järgult pakkumist tõsta, kuni proceline “nõus on”.
• www.hotwire.com
• www.mobissimo.com
• www.whichbudget.com
• jne jne jne

2. Lennufirmade kodulehed

Mõned lennufirmad on odavamad kui teised. Teerajajaks selles valdkonnas sai RyanAir hilistel üheksakümnendatel. Odavlennufirmade puhul pead arvestama ka sellega, et sa saad seda, mille eest maksad. Sageli ei ole pardal suurt toiduvalikut. Samuti pole erilisi ajaveetmise võimalusi. Ühes lennukis rohkem istmeid, mis tähendab vähem jalaruumi. Ühe teenindaja peale on rohkem inimesi jne. Hinnavõit saavutatakse ka sellega, et lennukid on kogu aeg õhus, nad maanduvad kõrvalistes ja hõredama liiklusega väiksemates lennujaamades. Personali koolitamiseks läheb vähem raha, kuna firmal on ainult üht tüüpi lennukid. Samuti teevad odavlennufirmad peamiselt lühikesi lende ühe kontinendi kohal.

Odavlennufirmadeks võib lugeda järgnevad:

Ryanair, Easyjet, Aer Lingus, JetBlue, Southwest Airlines. Põhjalikuma ülevaate teistest odavlennufirmadest leiad siit: http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_low-cost_airlines.

Lisaks võid vaadata ka kallimate lennufirmade pakkumisi

Virgin, American Airlines, British Airlines, Hawaiian Airlines, Alaska Airlines, Air Canada jne. Siit saad väga põhjaliku lennufirmade nimekirja ja arvustused nende kohta: http://www.airlinequality.com/Forum/seats.htm.

Kui sa lennufirma kaudu piletid broneerid, siis üks võimalus on proovida helistada tasuta numbril ja küsi neilt pakkumist. Pärast esialgse hinna kuulmist, küsi kas saaks äkki veel allahindlust teha selle pealt.

3. Reisifirmade kodulehed ja sooduspakkumised

Nagu sa enne veendusid, tuleb kõige soodsamate pakkumiste leidmiseks üsna palju infot iga päev läbi töötada ja paljudes reisifirmades ongi see mõne inimese töö. Seega ei ole alati raudreegel see, et ise pileteid otsides ja tunde või päevi neid kombineerida püüdes kõige soodsamale variandile pihta saad. Reisifirmade teenustasud võrreldes piletihindade erinevusega ei ole nii suured, et nende kasutamisega lõppkokkuvõttes võitu ei tuleks. Seega hoia pilku peal ka reisifirmadel, sest nemad hoiavad pilku peal lennupiletitel.

Vaata näiteks järgmisi lehekülgi:

• www.estravel.ee, – siin on tihti ulmeliselt soodsaid pakkumisi
• www.lennupiletid.ee, – see on reisieksperdi lennupiletite lehekülg
• www.lendama.ee.
• www.wris.ee,
• www.novatours.ee,
• www.baltictours.ee,
• http://www.holidays.ee,
• www.atlas.ee
• jne

Loodetavasti said nendest nõuannetest abi ja kui sulle ka aluses kõik see keeruline tundub, siis ära muretse – hakka lihtsalt otsast pihta ja enne kui sa arugi saad, oled lendamise spetsialist, kes teeb võrreldes tavaturistiga oluliselt pikemaid lende oluliselt soodsama hinna eest.

Share on Facebook